– Kutsuda paar-kolm lapse sõpra paariks päevaks külla ja suunata lapsi iga päev õue mängima. Seltsis ikka segasem.
– Kui ise oleme suvel perega maal, siis samas külas olevad lapsed tulevad iga päev kokku ja leiavad ühiseid tegevusi – sõidavad rattaga, mängivad jalgpalli, hüppavad batuudil, mängivad sulgpalli. Kui lõunasöök söödud, võib lapsed saata jalgsi lähedalasuvasse poodi omale magustoiduks jäätist ostma.
– Kui õue peal lapsi juba 4-5, olen korraldanud lastele käepäraste vahenditega lõbusaid sportlikke võistlusi, nt kummikuvise, tagurpidijooks, täpsusvise palliga ämbrisse, hüppenööriga aja peale hüppamine, limbo, jne. Edaspidi hakkavad nad juba üksteisele ise võistlusi korraldama.
– Lastele võib korraldada õues aardejahi, et nad kõnniksid/jookseksid veidi pikemaid distantse.
– Õpetada lastele “vanakooli” mänge: ukakat, peitust, luurekat, kummikeksu, mädamuna, jne.

– Lastele on eeskujuks nende vanemad, seega emad-isad peaksid esmalt enda käitumist kõrvalt vaatama. Kui vanemad on pidevalt ninapidi ekraanis, siis sama teevad lapsed.
– Vanemad võiksid võtta iga päev tunnikese ja veeta lastega koos aega ning leida mõne aktiivse tegevuse, mida kõigile pereliikmetele meeldib koos teha – käia jalgrattaga sõitmas, jooksmas, jalutamas, kodulähedases veekogus ujumas, mängida sulgpalli, discgolfi vms. Suvepäevad on pikad, nii et jõuab ka õhtul pärast tööpäeva midagi teha. Võimalusel jätta auto koju ja liikuda jala või rattaga.
– Nädalavahetusel võib sõita linnast veidi eemale ja avastada erinevaid matkaradu. Paljude laste jaoks on oomaette elamus näiteks rongisõit – miks mitte sõita linnast välja rongiga ja külastada toredaid looduskauneid kohti.

Toetada noortelaagrite projekte eesmärgiga, et need oleks osalustasuta. Nädalane laager maksab päris kopsaka summa. Laagreid võiks toimuda erinevas vanuses, erineva suunitlusega ja ka rohkem kodulähedasi (ööbimiseta). Spordilaagrid on üldjuhul spordiklubi enda treeningrühmadele, kuid avatud spordilaagreid, kuhu võib tulla iga laps, kes soovib füüsiliselt aktiivne olla, on puudu. Pärnus on meie spordikooli võrkpallitreener teinud vabast ajast suvel võrkpallitrenne (tasuta) ja huvi on nende vastu märgatav.

Ehk ei käi päris teema alla, kui lapsel on inglise keel suus ja sotsiaalmeediale/arvutimängudele alternatiivi vaja, ehk tõmmata mõni keeleõppe äpp (Duolingo).

Enesekaitsealaste sportide populariseerimine: Taipoks, kickpoks, boks, MMA.

Pakuvad adrenaliini ja arvatavasti suurendavad ohutustunnet edaspidises elus

Populariseerida Tallinna ümbruses asuvaid terviseradu: Tabasalu matkarada, Kakumäe poolsaare rada, Ülemiste järve-Järve terviserada.

Linnadesse luua võimalusi tasuta osaleda erinevatel sportlikel ettevõtmistel kestvusega 1-1,5 tundi. Iseäranis vanusele 10-14 aastat. Nt kindlal nädalapäeval toimub orienteerumisretk, rattasõidutuur, käimisretk, korvallipäev jne. Ettevõtmine toimuks koos juhendaja(te)ga ja jagada võiks ka pisut olulist algõpet(max 15 min teooriat). Samuti võiks linnaparkides olla puude vahele rajatud nt takistusrada, millel saaksid turnida lapsed vanuses (8)10-14 ehk et lapsed, kes enam liumäel liugu ei lase ja kelle jaoks mänguväljakute ronimispuud väikesed on.

Luua avalikud lauamängu ja mudelautode-traktoritega mängimise punktid koos mänguõpetajatega. Et aga lauamängu huvi püsiks, võiks koolides 1. ja 2.kooliastmes olla õppeaastal 1 kord nädalas lauamängutund.

1. Kõik noored võiksid saada töömalevatesse,kes seda soovivad ja pikem periood malevaaega võiks olla, et noored saaksid tööd teha ja neil oleks tegevust ja nad saaksid omavahel suhelda.

2. Nooremale koolieale lastelaagrite puhul võiks olla soodustus laagrihinnas st natuke riigituge rahaliselt, et lapsevanemad saaksid ja jõuaksid lapsi lastelaagritesse panna.

3. Suvisel perioodil võiks olla soodsam hind spordikeskustes( jõusaali piletihinnas,ujula pääsmes jne) noortele ja lastele tõendava dokumendi alusel,riik ise kompenseerib selle soodustuse.

Tere!

Mul on 16-aastaseks saav poeg ja paraku on virtuaalmaailmasse kinnikiilumine igapäevane nähtus.
Kuid on siiski tegevusi mis teda õue meelitavad. Ilmselt meelitaks need tegevused õue teisedki lapsed.
Nimelt – avastusretked kohtades millest laps pole kuulnudki, veel vähem näinud. Giidiga ekskursioon kodukandis kes räägib lastele koha ajaloost peaks lapsi kõitma küll.
Üllatuslikult hakkas teismelisele poisile meeldima kiigega kiikumine. Seda eriti koos sõpradega. Seega, kui nö.kamp on koos, on laps varmam koos sõpradega õue tulema. Olen märganud, et kambavaim ongi see mis lapse liikvele paneb ja ka liikumas hoiab. Meil on õnneks maakoht Peipsi järve ääres kus poeg saab paadiga järvele sõita. Laseme tal ise aerutada, sest füüsiline tegevus on igati teretulnud. Pealegi, teekonnal cõib kohata kopraid, nastikuid ja muid metsloomi.